Ei ole mõtet teeselda. Rasked ajad ei kao kuskile, Sa lihtsalt pead kandma neid oma õlgadel.

 Mitte midagi head ei tule kunagi kergelt, nad tulevad õigel ajal, jah nad tulevad! Sul peab olema usku millegisse, ava end. Sa pead olema oma hingega liinil, kui Sa tahad teha kõike õigesti.

Sa näed iseennast peeglist ja Sulle ei meeldi see, mida sealt näed, ning asjad ei muutu selgemaks. Kas Sa ei arva, et on aeg muutusteks?! Ära raiska oma aega minevikule. On aeg vaadata tulevikku. 

Kui Sa tahad midagi, siis tee seda kohe. Sa pead õppima proovima. Sa saad teha kõike õigesti kui vaid tahad. Las armastus tulla vabana ja see on lihtsalt nii lihtne.

Kui ma vaatan peeglist, näen vastu vaatab mina. Mul on silmad, kõrvad, käed, jalad, süda. Küsin mõttes, kes ma olen, mida tahan. Elu keerab keeruliseks mulle oma raja. Miks nii teeb ja mis ta tahab? Ajan oma asja, hambad ristis võitlen. Unistuste nimel, võtan kõigest kõike! Aga ununeb päris elu. Muutun kannatavaks minaks. Ainukeseks sõna on mul: ''tahan, tahan, tahan.'' Kuidas näib, kuhu peita? Millal öelda, mida tahan? Mida teha, milleks olla? Keda kuulda, lihtsalt minna? Kuidas käitun, miks ma räägin? Kas ma olen nagu vaja?
Kuidas leida kohta elus? Öelda, ma ei jaksa enam?
Kui ma tean, mis ma soovin, selgeks saab.
Kui ma olen mina ise, siiis leidnud olen oma raja.

Keset ööd ärkasin ma ja ei suutnud uskuda, Sind polegi siin - olen üksinda.Tunnen end kuutõbisena.
Süda põleb sees ja see haiget teeb. Tahaks uuesti magama jääda, kustutada Sind ma. Teadvel olles ei saa, unenägudesse peidan end taas.
Sinu juurde oma unes nüüd tulla saan, et öelda sulle, nii kalliks Sind endiselt pean!

Puhka rahus sõbrake!

Ja ongi jälle suvi käes ?!?! Ma kardan..

Mõtle ja ela ja ära muretse tühiste asjade pärast, mis lähevad nagunii mööda. Sa elad ühe korra ja pärast seda on mitte midagi. Kasuta võimalust, mis sulle praegu antud on. P.S Kohtume seal, kus mõistus saab otsa... Loodetavasti.

Arvasin kohe, kui kohtasin sind, et ma olen teinud suure apsu.
Sa ütlesid siis, et oled mind näind oma unistustes mitmel korral.
Sinu jaoks see maailm on veatu, kuid sinu linnas mina iial ei peatu.
Sinu juurde ma toman kui sügise tuul, läbi suvise õhtu, olla sinuga koos on liigagi hea,
seda tihti ei juhtu. Suveöös võime kaotada pea ja lubada teineteisele,et kohtume saja-aasta pärast mais, kuigi teame, et meie vahel kõik on ebareaalne.Veider on see , et mida ma ei teeks, avastan et mõtlen sulle .
Nagu viirus mu sees, on mõttete keerd, kaua nõnda kestma jääb see?
Häire kell taob peas kui hullumeelne. Oma tunnetega jamada ei tasu, nii on kõige kindlam.

Kes on ülilahe, kes on liiga igav, kes on kõige armsam.