Arvasin kohe, kui kohtasin sind, et ma olen teinud suure apsu.
Sa ütlesid siis, et oled mind näind oma unistustes mitmel korral.
Sinu jaoks see maailm on veatu, kuid sinu linnas mina iial ei peatu.
Sinu juurde ma toman kui sügise tuul, läbi suvise õhtu, olla sinuga koos on liigagi hea,
seda tihti ei juhtu. Suveöös võime kaotada pea ja lubada teineteisele,et kohtume saja-aasta pärast mais, kuigi teame, et meie vahel kõik on ebareaalne.Veider on see , et mida ma ei teeks, avastan et mõtlen sulle .
Nagu viirus mu sees, on mõttete keerd, kaua nõnda kestma jääb see?
Häire kell taob peas kui hullumeelne. Oma tunnetega jamada ei tasu, nii on kõige kindlam.

Kes on ülilahe, kes on liiga igav, kes on kõige armsam.