Räägin teist kõigist, sest kõigis peaks olema kübetki andeks andmis tahet ja jõudu, et see teostada !
Kes ütles et elu lihtne on ? Samas ka, kes ütles et andestamine peab lihtne olema ?
Kuid kui mõelda, et mida võita vihaga või põlgamisega , siis tegelikult mõistame, et ei olegi võitu.
Pigem armastada ja kaotada kui vihata ja võita. Sest ei võida tegelikult midagi kui hinges alati miskit närib !
Muidugi andestamisel on omad nipid. Kui tahetakse andeks saada peaaegu võimatut, siis on raske andestada. Kuid kui seda tehakse silmast silma, nähes, et inimene tõesti mõtleb sellele on see vaev poole kergem ja saad aru kui tugev võid olla !
Mida võidab inimene, kellelt palutakse andeks kirja teel või kellegi teise kaudu , Kes annab siis andeks koheselt, ilma järele mõtlemata ja räägib naerulsuil andeks palujaga edasi ? Ta ei võida midagi, kuna teine võib arvata et andeks on antud ja kõik on korras, valitseb selle inimese sees, kes andeks andis, ikka suur tühjuse tunne ning mingil määral ka viha. See sõprus ei kujuneks kunagi enam hästi välja. Alati jääb miskit närima.

Pole mõtet olla nii kergelt järeleandlik ! Tugevus ei seisne vaid selles, et kas suudad teda ignoreerida või vihata. See seisneb just selles, et kas oled piisavalt tugev kuulata ära, mida öelda on ja pikalt järele mõeldes, saad aru, millise otsuse tegema pead. Alati ei pea andestama, tähtis on see, et leiad selle sisemise rahu, kui oled otsuse teinud !
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar